Noored kotkad võtsid mõõtu sidepidamises
Reedel, 27. septembril tulid Kirnale kokku tublimad Eesti noorkotkad, et maha pidada info-ja sidevõistlus. Kahe päeva jooksul jõuti omavahel võistelda, puhata ja mis kõige tähtsam - palju uut juurde õppida.
Võistlejad saabusid Kirna Õppekeskusesse reede õhtul. Avamisel seisis rivis üheksa malevat: Tartu, Harju, Alutaguse, Viru, Põlva, Võru, Rapla, Lääne ning Tallinna malev. Peale avamist tuli kotkastele uudsest sõjatehnikast, droonidest kõnelema Andrus Tamboom, kellest kirjutas ka selle aasta Kaitse Kodu nr.6. Kuigi loeng toimus hilisõhtul, kujunes see poiste enda huvist ajendatuna plaanitust pikemaks. Küsimusi oli tekkinud palju, nii kotkastel kui ka juhendajail-kohtunikel endil.
Mõõduvõtmine algas laupäeva hommikul. Võistlejate jaoks olid ette valmistatud üksteist punkti, mida kordamööda läbiti, igas punktis aga tuli sooritada eri ülesanne. Osalejaid testiti sidealaselt igast küljest ning kõikvõimalikel viisidel. Esimeses punktis oli kotkastel vaja head tehnilist taipu- nad pidid töökorda seadma erinevad elektri toiteallikad, näiteks päikesepaneelid, generaator ja käsidünamo.
Poisid pidid võimalikult hästi oskama kasutada binoklit ja suutma selle abil tuvastada kauguses asuvaid esemeid. Selle ülesande jälgimisel võis näha noorkotkaste leidlikkust, oli rühmasid, kes kasutasid ära nii lähedalasuvat kuurikatust või võtsid kaaslase kukile, et vaadelda võimalikult täpselt. Individuaalsem oli ülesanne, mis oli seotud lahtivõetud raadiojaama kokkupanemisega. Seda tegi iga rühma liige teistest eraldatult ning aja peale. Raadioside pidamise juures on oluline korrektsus ning selgus, seepärast oli ka üks ülesannetest raadiosaatjate abil teate edastamine.
Jätkuna eilsele said poisid proovida drooni simulatsiooniga lendamist, õhus tuli püsida nii kaua, kui võimalik. Ka see sooritati individuaalselt arvutite taga, iga osaleja sai enne paar minutit katsetada ning puldiga tutvuda. Arvutimängu moodi näival ülesandel oli aga konks - peale paari minutit oma puldiga tutvumist tuli see ära vahetada kaaslase omaga, mis oli mõningate erinevustega. See vähendas kindlasti ka soorituse aega, kuid ometi näitasid kotkad üles head kohanemisvõimet ning kõik said juhtimisega hakkama.
Mitmes punktis tuli poistel edastada sõnumeid erinevates koodides. Punkt, kus tegeleti morsega, tuli kasutada vilet ja taskulampe. Nii moodustati ahel, mille esimene lüli andis tähti-numbreid edasi lampi vilgutades, sellest järgmine läkitas sama sõnumi vilega, ahela lõpuni jõudis see aga jälle lambiga. Õppeklassis asuv punkt andis puhkust jalgadele, kuid veel enam tööd ajurakkudele. Etteantud kooditabeli abil murdsid osalejad lahti sõnumi, seejärel pidid nad ise ühe teate kodeerima, kõik see käis aga aja tiksumise saatel.
Paljude jaoks uus ning mitmete võistkondade puhul küllalt aegavõttev punkt oli semafor ehk sõnumi edastamine lippude abil, kuid ka sellega tulid kõik lõpuks toime. Suusõnalist teadet tuli edasi viia nii jalgratta, võrriga ning päris joostes. Poiste füüsilise võimekuse pani proovile ka võsa sisse üles seatud takistusrada, mille läbimisel tuli seljas kanda suurt ja rasket kaablirulli.
Üheks huvitavamatest punktidest oli ilmselt välitelefoni teel sõnumi edastamine kõrvaltelki. Ülesande tegi keeruliseks asjaolu, et poistele olid tekitatud sellised valgus-ja heliefektid, nagu viibiks nad keset lahingut. See ülesanne oli tagasiside andmetel ka võistlejate endi lemmik.
Võistluspinget aitas maandada samal ajal toimunud ajalooline sündmus, mille tunnistajateks kõik kohalviibijad olla said. Lendu lasti esimene Jõgeva maleva oma droon, mille oli kohapeal kokku pannud ei keegi muu kui Andrus Tamboom. Väike lennuk tegi õhus mitu lendu ning maandus seejärel pealtvaatajate aplausi saatel, juhtimist küll peale meistri veel kellegi teise kätte ei usaldatud. Peale demonstratsioonlendu said kõik soovijad masinat lähemalt uudistada ja oma käega katsuda, kõik huvilised said aga nõu drooni valmistamise osas.
Kuigi võistluspäev oli olnud kurnav, jõudsid mitmed võistlejad ka pikema võrrisõidu teha, sel korral siiski võitlusväliselt. Kaherattalisega said kihutada kõik, kes aga soovi avaldasid, tunnikese jooksul sai Jõgeva maleva noorkotkaste monteeritud masin korralikult ribadeks sõidetud.
Pühapäeval lõpetas võistluse takistusrada, kus tuli mängu panna eelmisel päeval kogutud teadmised ja oskused. Raja läbimiseks pidid võistlejad kokku panema välitelefoni, et peakohtunik saaks neile läbi selle sõnumi edastada. Sõnum oli oluline, kuna seda oli vaja järgmise ülesande sooritamiseks, sama teade tuli läkitada lippude ja õigete käeasendite abil ehk semafoori kasutades. Kui see sai korrektselt tehtud, võisid võistlejad tormata edasi järgmise vahepeatuseni, kus said endile liiklusvahendid-kolm ratast ja võrri. Raja sai lugeda lõpetatuks, kui kogu võistkond seisis keset põldu seisva hoone katusel ning puhus vilet. Katusele ronimine sai aga toimuda ainult inimjõul ning üksteise toel, mingeid abivahendeid selleks polnud. Just taolised ülesanded näitavad kõige paremini võistkonna ühtsust ja üksteisega arvestamist, eriti kui võistlusesse on kaasatud ka nooremaid ja pisemaid kotkaid. Võib öelda, et Kirnal võistelnutel sellega probleeme ei tekkinud, võistkonnad olid ühtehoidvad, just nagu noorkotkastele kohane.
Rada läbitud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks ning võistkondade kojusaatmiseks. Kõige rahulolevamana lahkusid ilmselt võidu saavutanud Harju malev, hõbedale tulnud Tallinn ning kolmanda koha omanik Alutaguse. Tegelikult võisid rõõmsal meelel kodu poole asuda ka teised võistlejad, sest mööda oli saadetud suurepärane, põnevust täis nädalavahetus, kõik kohalviibinud said huvitava kogemuse ja uute teadmiste võrra rikkamaks.
Selle võistluse õnnestumine eest võib tänu avaldada paljudele headele, ettevõtlikele inimestele. Kogu nädalavahetuse korraldajaks oli Kristian Vaarpuu, palju tänusõnu ka noorkotkaste peavanem Silver Tammele ning peakohtunik Raid Saarele. Tänamist väärivad kõik kohtunikud ning suure töö teinud abilised: Kersti Kruus, Marika Kallemaa, Kaido Hõim, Indrek Varuskin, Renee Köök, Merle Plovits.
Sandra Võsaste
Võistlejad saabusid Kirna Õppekeskusesse reede õhtul. Avamisel seisis rivis üheksa malevat: Tartu, Harju, Alutaguse, Viru, Põlva, Võru, Rapla, Lääne ning Tallinna malev. Peale avamist tuli kotkastele uudsest sõjatehnikast, droonidest kõnelema Andrus Tamboom, kellest kirjutas ka selle aasta Kaitse Kodu nr.6. Kuigi loeng toimus hilisõhtul, kujunes see poiste enda huvist ajendatuna plaanitust pikemaks. Küsimusi oli tekkinud palju, nii kotkastel kui ka juhendajail-kohtunikel endil.
Mõõduvõtmine algas laupäeva hommikul. Võistlejate jaoks olid ette valmistatud üksteist punkti, mida kordamööda läbiti, igas punktis aga tuli sooritada eri ülesanne. Osalejaid testiti sidealaselt igast küljest ning kõikvõimalikel viisidel. Esimeses punktis oli kotkastel vaja head tehnilist taipu- nad pidid töökorda seadma erinevad elektri toiteallikad, näiteks päikesepaneelid, generaator ja käsidünamo.
Poisid pidid võimalikult hästi oskama kasutada binoklit ja suutma selle abil tuvastada kauguses asuvaid esemeid. Selle ülesande jälgimisel võis näha noorkotkaste leidlikkust, oli rühmasid, kes kasutasid ära nii lähedalasuvat kuurikatust või võtsid kaaslase kukile, et vaadelda võimalikult täpselt. Individuaalsem oli ülesanne, mis oli seotud lahtivõetud raadiojaama kokkupanemisega. Seda tegi iga rühma liige teistest eraldatult ning aja peale. Raadioside pidamise juures on oluline korrektsus ning selgus, seepärast oli ka üks ülesannetest raadiosaatjate abil teate edastamine.
Jätkuna eilsele said poisid proovida drooni simulatsiooniga lendamist, õhus tuli püsida nii kaua, kui võimalik. Ka see sooritati individuaalselt arvutite taga, iga osaleja sai enne paar minutit katsetada ning puldiga tutvuda. Arvutimängu moodi näival ülesandel oli aga konks - peale paari minutit oma puldiga tutvumist tuli see ära vahetada kaaslase omaga, mis oli mõningate erinevustega. See vähendas kindlasti ka soorituse aega, kuid ometi näitasid kotkad üles head kohanemisvõimet ning kõik said juhtimisega hakkama.
Mitmes punktis tuli poistel edastada sõnumeid erinevates koodides. Punkt, kus tegeleti morsega, tuli kasutada vilet ja taskulampe. Nii moodustati ahel, mille esimene lüli andis tähti-numbreid edasi lampi vilgutades, sellest järgmine läkitas sama sõnumi vilega, ahela lõpuni jõudis see aga jälle lambiga. Õppeklassis asuv punkt andis puhkust jalgadele, kuid veel enam tööd ajurakkudele. Etteantud kooditabeli abil murdsid osalejad lahti sõnumi, seejärel pidid nad ise ühe teate kodeerima, kõik see käis aga aja tiksumise saatel.
Paljude jaoks uus ning mitmete võistkondade puhul küllalt aegavõttev punkt oli semafor ehk sõnumi edastamine lippude abil, kuid ka sellega tulid kõik lõpuks toime. Suusõnalist teadet tuli edasi viia nii jalgratta, võrriga ning päris joostes. Poiste füüsilise võimekuse pani proovile ka võsa sisse üles seatud takistusrada, mille läbimisel tuli seljas kanda suurt ja rasket kaablirulli.
Üheks huvitavamatest punktidest oli ilmselt välitelefoni teel sõnumi edastamine kõrvaltelki. Ülesande tegi keeruliseks asjaolu, et poistele olid tekitatud sellised valgus-ja heliefektid, nagu viibiks nad keset lahingut. See ülesanne oli tagasiside andmetel ka võistlejate endi lemmik.
Võistluspinget aitas maandada samal ajal toimunud ajalooline sündmus, mille tunnistajateks kõik kohalviibijad olla said. Lendu lasti esimene Jõgeva maleva oma droon, mille oli kohapeal kokku pannud ei keegi muu kui Andrus Tamboom. Väike lennuk tegi õhus mitu lendu ning maandus seejärel pealtvaatajate aplausi saatel, juhtimist küll peale meistri veel kellegi teise kätte ei usaldatud. Peale demonstratsioonlendu said kõik soovijad masinat lähemalt uudistada ja oma käega katsuda, kõik huvilised said aga nõu drooni valmistamise osas.
Kuigi võistluspäev oli olnud kurnav, jõudsid mitmed võistlejad ka pikema võrrisõidu teha, sel korral siiski võitlusväliselt. Kaherattalisega said kihutada kõik, kes aga soovi avaldasid, tunnikese jooksul sai Jõgeva maleva noorkotkaste monteeritud masin korralikult ribadeks sõidetud.
Pühapäeval lõpetas võistluse takistusrada, kus tuli mängu panna eelmisel päeval kogutud teadmised ja oskused. Raja läbimiseks pidid võistlejad kokku panema välitelefoni, et peakohtunik saaks neile läbi selle sõnumi edastada. Sõnum oli oluline, kuna seda oli vaja järgmise ülesande sooritamiseks, sama teade tuli läkitada lippude ja õigete käeasendite abil ehk semafoori kasutades. Kui see sai korrektselt tehtud, võisid võistlejad tormata edasi järgmise vahepeatuseni, kus said endile liiklusvahendid-kolm ratast ja võrri. Raja sai lugeda lõpetatuks, kui kogu võistkond seisis keset põldu seisva hoone katusel ning puhus vilet. Katusele ronimine sai aga toimuda ainult inimjõul ning üksteise toel, mingeid abivahendeid selleks polnud. Just taolised ülesanded näitavad kõige paremini võistkonna ühtsust ja üksteisega arvestamist, eriti kui võistlusesse on kaasatud ka nooremaid ja pisemaid kotkaid. Võib öelda, et Kirnal võistelnutel sellega probleeme ei tekkinud, võistkonnad olid ühtehoidvad, just nagu noorkotkastele kohane.
Rada läbitud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks ning võistkondade kojusaatmiseks. Kõige rahulolevamana lahkusid ilmselt võidu saavutanud Harju malev, hõbedale tulnud Tallinn ning kolmanda koha omanik Alutaguse. Tegelikult võisid rõõmsal meelel kodu poole asuda ka teised võistlejad, sest mööda oli saadetud suurepärane, põnevust täis nädalavahetus, kõik kohalviibinud said huvitava kogemuse ja uute teadmiste võrra rikkamaks.
Selle võistluse õnnestumine eest võib tänu avaldada paljudele headele, ettevõtlikele inimestele. Kogu nädalavahetuse korraldajaks oli Kristian Vaarpuu, palju tänusõnu ka noorkotkaste peavanem Silver Tammele ning peakohtunik Raid Saarele. Tänamist väärivad kõik kohtunikud ning suure töö teinud abilised: Kersti Kruus, Marika Kallemaa, Kaido Hõim, Indrek Varuskin, Renee Köök, Merle Plovits.
Sandra Võsaste
Seekordne Mini-Erna luurevõistlus viis noored Saaremaale
Läinud nädalalõpul Saaremaal toimunud Mini-Erna võistlus tõi Jõgeva poistele tubli 14. koha. Ehkki 14. koht jääb 18 meeskonna seas pigem teise poolde, on koht tubli seepärast, et hakkama tuli saada ühe grupiliikme vigastadasaamisega.
Jõgeva poistest lõpetas Aapo Rehi, Kristjan Pint ja Renee KööK ja vigastuste tõttu katkestas Almar Kaarend.
Jõgeva noorkotkad jätkasid hoolimata neljanda liikme vigastusest lõpuni ega katkestanud. “Seejuures saavutatigi sellevõrra hinnalisem 14. koht 18 võistkonna hulgast, kuna neljanda liikme puudumine tõi igal katsel karistuspunkte.
Mini-Erna käigus tuli võistlejatel läbida jalgsi ning varustust kaasas kandes ca 30 km 30 tunni jooksul, üritades samal ajal jääda võimalikult märkamatuks ja kättesaamatuks vastutegevuse meeskonna liikmetele, et mitte kaotada oma elusid. Rada läbides pidid võistkonnad täitma kontrollpunktides olevaid ülesandeid nii hästi kui võimalik, et sooritatu eest väärida minimaalselt karistuspunkte. Ülesanneteks olid erinevad meeskonnatöö ja –tähelepanu nõudvad katsumused, esmaabi andmine, raadioside, topograafia rakendamine, veekogu ületamine ja teised skautlike oskuste rakendamist vajavad ülesanded. Võistlejate ja kohtunike sõnul oli sellel aastal raske ning nõudlik võistlusrada, mille läbimiseks läks vaja väga häid orienteerumisoskusi ja vastupidamist.
Jõgeva poisid loodad järgmine aasta saavutada hea tulemuse uuesti maakondlikus luureretkel, et näidata enda tõelisi oskusi järgneval Mini-Ernal.
Jõgeva poistest lõpetas Aapo Rehi, Kristjan Pint ja Renee KööK ja vigastuste tõttu katkestas Almar Kaarend.
Jõgeva noorkotkad jätkasid hoolimata neljanda liikme vigastusest lõpuni ega katkestanud. “Seejuures saavutatigi sellevõrra hinnalisem 14. koht 18 võistkonna hulgast, kuna neljanda liikme puudumine tõi igal katsel karistuspunkte.
Mini-Erna käigus tuli võistlejatel läbida jalgsi ning varustust kaasas kandes ca 30 km 30 tunni jooksul, üritades samal ajal jääda võimalikult märkamatuks ja kättesaamatuks vastutegevuse meeskonna liikmetele, et mitte kaotada oma elusid. Rada läbides pidid võistkonnad täitma kontrollpunktides olevaid ülesandeid nii hästi kui võimalik, et sooritatu eest väärida minimaalselt karistuspunkte. Ülesanneteks olid erinevad meeskonnatöö ja –tähelepanu nõudvad katsumused, esmaabi andmine, raadioside, topograafia rakendamine, veekogu ületamine ja teised skautlike oskuste rakendamist vajavad ülesanded. Võistlejate ja kohtunike sõnul oli sellel aastal raske ning nõudlik võistlusrada, mille läbimiseks läks vaja väga häid orienteerumisoskusi ja vastupidamist.
Jõgeva poisid loodad järgmine aasta saavutada hea tulemuse uuesti maakondlikus luureretkel, et näidata enda tõelisi oskusi järgneval Mini-Ernal.
Võidupüha ja maakaitsepäva tähistati seekord Jõgeval
Tänavu tähistati võidupüha ja Jõgevamaa maakaitsepäeva Jõgeval. Kaitseliidu pidulikul paraadimarsil osalesid Kaitseliidu Jõgeva malev, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad.
Noorte Kotkaste Jõgeva rühmast võttis pidulikul paraadmarsil osa Markkus Metsmees, Renee Köök, Kristo Lillepärg ja Kristjan Pint.
Tänavu usaldati Noorte Kotkaste Jõgeva maleva lipp Noorte Kotkaste Jõgeva rühma liikmete kätte ja nendeks olid: Markkus Metsmees, Kristo Lillepärg ja Renee Köök.
Sellel aastal otsustati esitada presidendilt võidutule vastuvõtjatiks ja kodumalevasse toojaiks aktiivseid kaitseliitlasi. kes alustasid kunagi noorkotka ja kodutütrena. KL Jõgeva malevast said seesuguse austava kohustuse Sven Pruel ja Kaie Rohtla. Tuletoojad kinnitatakse maleva juhatuse poolt ja neid autasustatakse tuletooja medaliga.
Noorte Kotkaste Jõgeva rühmast võttis pidulikul paraadmarsil osa Markkus Metsmees, Renee Köök, Kristo Lillepärg ja Kristjan Pint.
Tänavu usaldati Noorte Kotkaste Jõgeva maleva lipp Noorte Kotkaste Jõgeva rühma liikmete kätte ja nendeks olid: Markkus Metsmees, Kristo Lillepärg ja Renee Köök.
Sellel aastal otsustati esitada presidendilt võidutule vastuvõtjatiks ja kodumalevasse toojaiks aktiivseid kaitseliitlasi. kes alustasid kunagi noorkotka ja kodutütrena. KL Jõgeva malevast said seesuguse austava kohustuse Sven Pruel ja Kaie Rohtla. Tuletoojad kinnitatakse maleva juhatuse poolt ja neid autasustatakse tuletooja medaliga.
Jõgeva Noored Kotkad Mustvee koolil külas
Esmaspäeval, 3. juunil, ei olnud Mustvee Gümnaasiumis tavaline koolipäev. Kooli juhtkond oli külla kutsunud Jõgeva noorkotkaste rühma, kes viisid läbi huvitava ning mitmekülgse võistluse. Võistkonnad koosnesid 1.-9. klasside poistest ja tüdrukutest. Proovile pandi osalejate füüsilised oskused ning testiti ka nende taiplikkust ja teadmisi.
Juba enne kella üheksat hommikul võis eelnimetatud päeval Mustvees koolimaja ümber askeldamas märgata salka noori koos paari täiskasvanuga – need olid noored kotkad oma juhendajatega rada valmis seadmas. Kui ettevalmistused tehtud, rivistati kõik osalejad üles ning jagati võistkondadesse. Iga võistkond alustas erinevast punktist ning aja täis tiksudes liiguti ühiselt edasi järgmisesse.
Nagu eelnevalt öeldud, olid ülesanded nii raskusastmelt kui sisult täiesti seinast seina: oli vaja nutikust, mälu, teadmisi, kuid ka kiirust ning osavust. Mitmes punktis oli tähtis ka taktika ning võistkonna koostöö.
Punkte ning ülesandeid oli kokku 10. Esmaabipunktis seletati noortele selle tähtsa ala põhitõdesid: räägiti käitumisest taolistes olukordades, õpetati haavade sidumist jpm ning kõik said õpitut ka ise järgi proovida. Varustuse pakkimise punktis pidi komplekteerima seljakoti koos kõigi vajaminevaga, lisaüleandena tuli valmis meisterdada taskulamp. Sellele järgnevas punktis õpetati laskmist käsirelvast, kuid kõik viidi läbi esmalt turvalisust silmas pidades.
Üks ülesanne oli iseäranis pead murdma panev – kõigile õpetati selgeks rivikäsklused ning seejärel pidi võistkond kinnisilmi, ainult oma grupijuhi käsklusi kuulates, välja jõudma õigesse punkti võistlusrajal. Ka uue punkti ülesanne ei andnud ajule puhkust. Seal pidi võistkond 30 sekundi jooksul meelde jätma võimalikult palju esemeid ning seejärel neist ka võimalikult palju üles kirjutama. Liikudes edasi, saabus punkt, kus pidi tulepulga ja ümbruses leiduva materjali abil põlema saama lõkke. Esmakordselt täitjatele oli see üsna raske katsumus, kuid oli ka mõni, kellel see õnnestus.
Eelnevast lihtsam ei olnud järgmise punkti katsumus - takistusrada. Võistkonnal tuli läbida teatud vahemaa, samal ajal olles ise pidevalt köie külge kinnitatud. Edasise punktis sai jällegi proovida kätt täpsuslaskmises, seekord püssist ning pikali asendis. Teadmisi ja leidlikkust aitas testida järgnev punkt. Võistlejad pidid hakkama saama telkmantlist ajutise magamisaseme püstitamisega, teise ülesandena tuli tunda ka noorkotkaste ja kodutütarde seadusi. Viimane ülesanne, mis ilmselt kujunes ka mitme võistkonna lemmikuks, oli miinvälja läbimine. Surmavate lõhkekehade asemel olid kasutusel täiesti ohutud, peale astumisel natuke suitsu välja ajavad miinid. Samas punktis pandi lisaülesandena proovile ka osalejate isamaaliste laulude tundmine.
Pikk ja väsitav päev oli läbi saamas, jäi üle teha veel kokkuvõtted ning autasustada parimaid. Et tublisid osalejaid mitte liigselt koormata, toimus lühike lõpetamine ja võitjad teatati järgmisel päeval kooli lõpuaktusel. Vaatamata valitsevale palavusele, olid kõik ürituse lõppedes rõõmsad, uute teadmiste võrra rikkamad ning päeva sai lugeda igati kordaläinuks.
Sandra Võsaste
Juba enne kella üheksat hommikul võis eelnimetatud päeval Mustvees koolimaja ümber askeldamas märgata salka noori koos paari täiskasvanuga – need olid noored kotkad oma juhendajatega rada valmis seadmas. Kui ettevalmistused tehtud, rivistati kõik osalejad üles ning jagati võistkondadesse. Iga võistkond alustas erinevast punktist ning aja täis tiksudes liiguti ühiselt edasi järgmisesse.
Nagu eelnevalt öeldud, olid ülesanded nii raskusastmelt kui sisult täiesti seinast seina: oli vaja nutikust, mälu, teadmisi, kuid ka kiirust ning osavust. Mitmes punktis oli tähtis ka taktika ning võistkonna koostöö.
Punkte ning ülesandeid oli kokku 10. Esmaabipunktis seletati noortele selle tähtsa ala põhitõdesid: räägiti käitumisest taolistes olukordades, õpetati haavade sidumist jpm ning kõik said õpitut ka ise järgi proovida. Varustuse pakkimise punktis pidi komplekteerima seljakoti koos kõigi vajaminevaga, lisaüleandena tuli valmis meisterdada taskulamp. Sellele järgnevas punktis õpetati laskmist käsirelvast, kuid kõik viidi läbi esmalt turvalisust silmas pidades.
Üks ülesanne oli iseäranis pead murdma panev – kõigile õpetati selgeks rivikäsklused ning seejärel pidi võistkond kinnisilmi, ainult oma grupijuhi käsklusi kuulates, välja jõudma õigesse punkti võistlusrajal. Ka uue punkti ülesanne ei andnud ajule puhkust. Seal pidi võistkond 30 sekundi jooksul meelde jätma võimalikult palju esemeid ning seejärel neist ka võimalikult palju üles kirjutama. Liikudes edasi, saabus punkt, kus pidi tulepulga ja ümbruses leiduva materjali abil põlema saama lõkke. Esmakordselt täitjatele oli see üsna raske katsumus, kuid oli ka mõni, kellel see õnnestus.
Eelnevast lihtsam ei olnud järgmise punkti katsumus - takistusrada. Võistkonnal tuli läbida teatud vahemaa, samal ajal olles ise pidevalt köie külge kinnitatud. Edasise punktis sai jällegi proovida kätt täpsuslaskmises, seekord püssist ning pikali asendis. Teadmisi ja leidlikkust aitas testida järgnev punkt. Võistlejad pidid hakkama saama telkmantlist ajutise magamisaseme püstitamisega, teise ülesandena tuli tunda ka noorkotkaste ja kodutütarde seadusi. Viimane ülesanne, mis ilmselt kujunes ka mitme võistkonna lemmikuks, oli miinvälja läbimine. Surmavate lõhkekehade asemel olid kasutusel täiesti ohutud, peale astumisel natuke suitsu välja ajavad miinid. Samas punktis pandi lisaülesandena proovile ka osalejate isamaaliste laulude tundmine.
Pikk ja väsitav päev oli läbi saamas, jäi üle teha veel kokkuvõtted ning autasustada parimaid. Et tublisid osalejaid mitte liigselt koormata, toimus lühike lõpetamine ja võitjad teatati järgmisel päeval kooli lõpuaktusel. Vaatamata valitsevale palavusele, olid kõik ürituse lõppedes rõõmsad, uute teadmiste võrra rikkamad ning päeva sai lugeda igati kordaläinuks.
Sandra Võsaste
Kuidas Jõgeva Noorkotkad vabariiklikul oskustevõistlustel käisid
20.-21. aprillil korraldati Tartumaal järjekordne Noorte Kotkaste oskustevõistlus. Võistlusel osalesid noorkotkad 14 malevast, sh Jõgevalt. Käesoleva aasta võistlus oli eelmistest erinev, kuna võistlus korraldati koos kodutütardega.
Esimesel võistluspäeval tuli võistkondadel näidata oma teadmisi ja oskusi 15 erinevas kontrollpunktis. Jõgeva noorkotkastel läksid hästi rivi, esmaabi, tuntud inimeste tundmise, köietriki ja loomade tundmise punktid. Esimese päeva meeskonnatöö ja heade noorkotkalike teadmiste tulemusena oli Jõgeva maleva võistkond võistluspäeva lõpuks üldarvestuses täpselt keskmised.
Teise võistluspäeva planeeriti võistkondadele maastikumäng, mis seekord toimus uuenduslikult koos kodutütardega. See omakorda tähendas, et noorkotkad ja kodutütred võistlesid küll eraldi arvestuses, kuid ühe piirkonna noorkotkad ja kodutütred said kasutada teineteise teadmisi ning oskusi. Maastikumäng eeldas head orienteerumist ning füüsilist vormi. Samuti tuli läbida kontrollpunkte, kus Jõgeva noored olid edukad Kalevipoja, ajaloo ja aerofoto punktides. Ka teisel päeval näidatud stabiilne esinemine ning suurepärane meeskonnatöö tagas võistkonnale lõpptulemuseks 7 koha.
Noorte Kotkaste Jõgeva malevat esindas võistkond koosseisus Renee Köök, Aapo Rehi, Kristjan Pint ja Almar Kaarend.
Käesolev oskustevõistlus oli järjekorras kuues. Parim tulemus õnnestus Noorte Kotkaste Jõgeva maleval saavutada just tänavu aasta.
Esimesel võistluspäeval tuli võistkondadel näidata oma teadmisi ja oskusi 15 erinevas kontrollpunktis. Jõgeva noorkotkastel läksid hästi rivi, esmaabi, tuntud inimeste tundmise, köietriki ja loomade tundmise punktid. Esimese päeva meeskonnatöö ja heade noorkotkalike teadmiste tulemusena oli Jõgeva maleva võistkond võistluspäeva lõpuks üldarvestuses täpselt keskmised.
Teise võistluspäeva planeeriti võistkondadele maastikumäng, mis seekord toimus uuenduslikult koos kodutütardega. See omakorda tähendas, et noorkotkad ja kodutütred võistlesid küll eraldi arvestuses, kuid ühe piirkonna noorkotkad ja kodutütred said kasutada teineteise teadmisi ning oskusi. Maastikumäng eeldas head orienteerumist ning füüsilist vormi. Samuti tuli läbida kontrollpunkte, kus Jõgeva noored olid edukad Kalevipoja, ajaloo ja aerofoto punktides. Ka teisel päeval näidatud stabiilne esinemine ning suurepärane meeskonnatöö tagas võistkonnale lõpptulemuseks 7 koha.
Noorte Kotkaste Jõgeva malevat esindas võistkond koosseisus Renee Köök, Aapo Rehi, Kristjan Pint ja Almar Kaarend.
Käesolev oskustevõistlus oli järjekorras kuues. Parim tulemus õnnestus Noorte Kotkaste Jõgeva maleval saavutada just tänavu aasta.
Tulekul Vabariiklik Noorte Kotkaste oskuste võistlus
Jälle on käes aeg astuda "lahingusse"! Nimelt juba homme algab Tartumaal vabariiklik Noorte Kotkaste oskuste võistlus, kus eelmisel aastal õnnestus Jõgeva noorkotkastel saavutada suurepärane keskmine koht. Sõbrad, hoidke meie võistkonnale ka sellel aastal pöialt - igatahes poisid lubasid endast nende kahe päeva jooksul, mil võistlus toimub, 101% anda! :)
Jõgeva Noored Kotkad osalesid Scoutsrännakul
4. aprillil toimus kümnes Scoutsrännak, mis oli pühendatud Scoutspataljoni langenud ja vigastatud kaitseväelastele.
Rännaku eesmärkideks oli tutvuda 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Scoutspataljoniga, tähistada 2001. aasta 29. märtsil taasasustatud pataljoni aastapäeva ning tutvustada Pakri poolsaare vaatamisväärsustega. Üritus sümboliseeris jõustruktuuride ühtekuuluvust. Rännakust võisid osa võtta kõikide jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalajate vanus, auaste ja sugu ei olnud olulised. Rännakul valis iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni. Rännaku pikkuseks oli 30 km ja selle läbimiseks oli aega 8 tundi. Jõgeva Noorte Kotkaste rühma esindas sellel aastal 4 Noorkotkast, kellest kõik olid rännakul mitmendat korda. Kõige staažikam meie seast oli noorkotkas Aapo, kes on osalenud kokku 3 Scoutsrännakul. Oma rännakut alustasime juba 4.aprilli varahommikul Jõgeva Maleva staabist, kust alustasime sõitu Paldiski poole.
Kuigi raja tingimused olid suurepärased, olid paljudel võistlejatel ikka jalad hellad ja katki - seda soodustas vähene kogemus või vale jalanõude valik. Ehhki ka meie noortekotkaste jalad ei jäänud katsumusest puutumata, oli neil tuju hea ja nad lubasid järgmisel aastal taas kindlasti kohal olla.
Scaoutsrännak paneb iga inimese füüsilised võimed proovile ja muidugi annab võialuse nautida ka Pakri poolsaare kaunist loodust.
Renee Köök
Rännaku eesmärkideks oli tutvuda 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Scoutspataljoniga, tähistada 2001. aasta 29. märtsil taasasustatud pataljoni aastapäeva ning tutvustada Pakri poolsaare vaatamisväärsustega. Üritus sümboliseeris jõustruktuuride ühtekuuluvust. Rännakust võisid osa võtta kõikide jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalajate vanus, auaste ja sugu ei olnud olulised. Rännakul valis iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni. Rännaku pikkuseks oli 30 km ja selle läbimiseks oli aega 8 tundi. Jõgeva Noorte Kotkaste rühma esindas sellel aastal 4 Noorkotkast, kellest kõik olid rännakul mitmendat korda. Kõige staažikam meie seast oli noorkotkas Aapo, kes on osalenud kokku 3 Scoutsrännakul. Oma rännakut alustasime juba 4.aprilli varahommikul Jõgeva Maleva staabist, kust alustasime sõitu Paldiski poole.
Kuigi raja tingimused olid suurepärased, olid paljudel võistlejatel ikka jalad hellad ja katki - seda soodustas vähene kogemus või vale jalanõude valik. Ehhki ka meie noortekotkaste jalad ei jäänud katsumusest puutumata, oli neil tuju hea ja nad lubasid järgmisel aastal taas kindlasti kohal olla.
Scaoutsrännak paneb iga inimese füüsilised võimed proovile ja muidugi annab võialuse nautida ka Pakri poolsaare kaunist loodust.
Renee Köök
Kuidas Jõgeva Noored Kotkad ja Kodutütred jõule pidasid
Eelmise laupäeval, 29.detsembril, toimus Karu puhkemajas Jõgeva rühma noorkotkaste ja kodutütarde jõulupäevake. Osalejaid oli küll oodatust vähem, kuid kohalolijatele jätkus tegevust varajastest hommikutundidest hilise õhtuni.
Kell ei olnud veel kümme, kui kamp haigutavaid poisse ja tüdrukuid juba Jõgeval staabi ees seisis. Asjad bussi tõstetud, algas sõit puhkemaja poole. Kui kohapeal oli toimunud avamine, võisid alata esimesed tegevused. Kuna ka kõik söögid tui osalejatel endal valmistada, korraldati kohe kartulikoorimine ja köögi sisseseadmine. Peale seda suunduti õue, kus toimusid mitmesugused võistlused, mis panid proovile nii võistkondade jõu kui ka osavuse. Lumes peeti mitmesuguseid teatevõistlusi ja muid võistkonnamänge.
Peale tervet tundi sportimist liiguti ühiselt lõunasööki valmistama. Algselt pidi toitlustus olema tüdrukute ülesanne, aga ka kõik poisid olid nõus lahkelt käed külge lööma. Ühise tegutsemise jõul valminud hernesupp ja pannkoogid maitsesid kõigile suurepäraselt.
Kuni õhtuni sisustati nüüd aega tegevustega, mis ei nõudnud mitte niivõrd jõudu, küll aga mõistust. Mõlemad võistkonnad pidid valmistama lühikese etenduse teemal „Elu võimalikkus organisatsioonis Noored Kotkad“. Tulemused kujunesid oodatust veelgi humoorikamaks. Toimus veel viktoriin ning kui ka sellest aega üle jäi, võisid soovijad laulda karaoket ja kontrolliti, kui hästi on üritusel osalejatel peas metsavenna laulu sõnad.
Ühtki õiget jõulupidu ei peeta ilma jõuluvanata, nii ka seekord. Jõulumees saabus kahe suure kingikotiga, kõik pidid paki saamiseks ka salmi lugema või vähemalt paar kätekõverdust tegema.
Jõulupäeva lõpetas pidulik õhtusöök koos autasustamisega. Kõik olid üritusega rahul, kui lõpuks väsinuna Jõgevale tagasi jõudsid. Siinkohal tahakski tänada kõiki korraldajaid ja osalejaid, loodetavasti ei jää selline üritus Jõgeva rühmale viimaseks.
Sandra Võsaste
03.01.2013
Kell ei olnud veel kümme, kui kamp haigutavaid poisse ja tüdrukuid juba Jõgeval staabi ees seisis. Asjad bussi tõstetud, algas sõit puhkemaja poole. Kui kohapeal oli toimunud avamine, võisid alata esimesed tegevused. Kuna ka kõik söögid tui osalejatel endal valmistada, korraldati kohe kartulikoorimine ja köögi sisseseadmine. Peale seda suunduti õue, kus toimusid mitmesugused võistlused, mis panid proovile nii võistkondade jõu kui ka osavuse. Lumes peeti mitmesuguseid teatevõistlusi ja muid võistkonnamänge.
Peale tervet tundi sportimist liiguti ühiselt lõunasööki valmistama. Algselt pidi toitlustus olema tüdrukute ülesanne, aga ka kõik poisid olid nõus lahkelt käed külge lööma. Ühise tegutsemise jõul valminud hernesupp ja pannkoogid maitsesid kõigile suurepäraselt.
Kuni õhtuni sisustati nüüd aega tegevustega, mis ei nõudnud mitte niivõrd jõudu, küll aga mõistust. Mõlemad võistkonnad pidid valmistama lühikese etenduse teemal „Elu võimalikkus organisatsioonis Noored Kotkad“. Tulemused kujunesid oodatust veelgi humoorikamaks. Toimus veel viktoriin ning kui ka sellest aega üle jäi, võisid soovijad laulda karaoket ja kontrolliti, kui hästi on üritusel osalejatel peas metsavenna laulu sõnad.
Ühtki õiget jõulupidu ei peeta ilma jõuluvanata, nii ka seekord. Jõulumees saabus kahe suure kingikotiga, kõik pidid paki saamiseks ka salmi lugema või vähemalt paar kätekõverdust tegema.
Jõulupäeva lõpetas pidulik õhtusöök koos autasustamisega. Kõik olid üritusega rahul, kui lõpuks väsinuna Jõgevale tagasi jõudsid. Siinkohal tahakski tänada kõiki korraldajaid ja osalejaid, loodetavasti ei jää selline üritus Jõgeva rühmale viimaseks.
Sandra Võsaste
03.01.2013